Mihkelson ja Kiisler: Tarand valetab!

Isamaa ja Res Publica liidu liikmete Marko Mihkelsoni ja Siim Kiisleri sõnul Indrek Tarand valetab, kui väidab, et nad sundisid IRL-i omavalitsusjuhte saatma maksumaksja raha eest kirju.

“Indrek Tarandi väide, nagu me oleks sundinud IRL-i omavalitsusjuhte saatma maksumaksja raha eest kirju, on vale,” ütlesid Mihkelson ja Kiisler Delfile.

“Kõik omavalitsusjuhtide saadetud kirjad, milles olid välja toodud nende omapoolsed soovitused valimisteks, tasus erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Samuti ei pea paika väide, nagu kedagi oleks sunnitud soovitusi andma – tegemist oli isiklike soovitustega.”

“Tarandile aga soovitan enne absurdsete süüdistuste pildumist faktid selgeks teha. Kui Tarand on aumees, siis ta palub avalikult vabandust!” sõnas Mihkelson.

Mihkelson: Venemaa püüab Euroopat finlandiseerida

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna Tallinnas alanud rahvusvahelise konverentsi RUBYCON 2014 avakõnes, et Euroopa Liidu üheks suurimaks välispoliitiliseks väljakutseks saab eelolevate aastate jooksul olema Venemaa ning kui Moskva agressiivsele poliitikale soovitakse vastu seista, siis õnnestub seda teha vaid senisest tugevama ühispoliitikaga.

“Venemaa välispoliitika üheks eesmärgiks on süvendada Euroopa sisemisi vastuolusid ning juhtida riigid finlandiseerumise teele,” kirjeldas Mihkelson Kremli strateegiat ning lisas, et “Venemaa varjatud doktriiniks on endise impeeriumi ruumis piiratud suveräänsuse pealesurumine ning laiemalt Euroopas oma poliitilis-majandusliku mõjuvõimu kasvatamine”.

“Moskvas ilmselt loodetakse, et Euroopa Liit on sisemiselt piisavalt eriilmeline tugeva ühispositsiooni kujundamiseks..Sellisele mõtteviisile leiab kinnitusi erinevatest valdkondadest. Ilmekamateks näideteks on kindlasti Prantsusmaa jätkuv flirtimine Mistralide teemal ning Moskva edu kahepoolsete energialepingute saavutamisel,” ütles Mihkelson.

“Ometi on Ukraina sündmused loonud võimaluse Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitka muutmiseks tegelikele väljakutsetele vastavaks. Eriti oluline on uue komisjoni kokkuseadmisel nn välisministri ja energiavoliniku määramine, kelleks peaksid saama Venemaad hästi tundvad poliitikud,” rõhutas Mihkelson.

“Mida vähem bürokraatlikum ja poliitkorrektsem on Euroopa välispoliitka, seda rohkem on võimalusi, et Venemaa agressiivne poliitika suundub peagi tupikteele,” ütles väliskomisjoni esimees.

Mihkelson: edukam Aasia-poliitika kosutaks Eesti majandust

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna välisministeeriumis toimunud Aasia-teemalise konverentsi avasõnavõtus, et Eesti peab järjekindlamalt ja kannatlikumalt panustama poliitiliste ning majanduslike suhete arendamisse Aasia riikidega. Edu Aasia kasvavatel turgudel kosutaks ka Eesti majandust, rõhutas Mihkelson.

“Aasia tervikuna mängib tänases maailmamajanduses ning- poliitikas sedavõrd olulist rolli, et mitte ükski konkurentsivõimelisust ihkav riik ei saa seda jätta tähelepanuta. Eesti ressursid on küll piiratud, kuid ka meie ettevõtjate kasvav huvi nõuab valitsuselt püsivamat ning initsiatiivikamat tegevust Aasia riikide suunas,” ütes Mihkelson.

“Riigikogu väliskomisjon avaldas 2012. aastal Aasis strateegia raporti koos vastavasisuliste soovitustega valitsusele, mille najal on tänaseks Eestis ellu kutsutud mitmeid häid algatusi,” rõhutas Mihkelson ning lisas, et “väliskomisjon on oma enda tegevuses ainuüksi viimase 3 aasta jooksul laiendanud poliitilisi ja majanduslikke kontakte kolleegidega Jaapanis, Lõuna-Koreas, Singapuris, Indoneesias ja Hiinas”..

“Mida paremini suudab riik rajada ligipääsu Aasia riikide otsustajate juurde, mida paremini me Aasiat tunneme ning mida initsiatiivikamad on meie ettevõtjad, seda rohkem võidame kõik koos Eesti enda majanduse elavdamisel ja jätkusuutliku kasvu kindlustamisel,” ütles Mihkelson.

Viis sammu Euroopa julgeoleku tugevdamiseks

Selge on see, et meie ühine suurim mure täna on Eesti ja kogu Euroopa julgeolek. Paljudel kohtumistel üle Eesti olen viimastel nädalatel kogenud korduvalt küsimusi ja arvamusi, nagu näiteks – mida tegelikult plaanib Putin ning kui turvaline on meie tulevik.

Ütlen kohe, Putini kavatsusi ei tea ilmselt keegi peale tema enda, aga Eesti julgeolek on täna kindlamini tagatud kui kunagi varem me ajaloos.

Putini Venemaa ei varja juba ammu, et nende soov on viisil või teisel taastada kunagise impeeriumi hiilgus. Oli ju Nõukogude Liidu lagunemine nendele suur õnnetus. Sündmuste käik Ukrainas on paraku olnud suunatud ja mõjutatud just nendest Venemaa deržaava-ihadest.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on juba praegu keeranud pea peale kogu Europpa julgeolekusüsteemi, mille üheks alustalaks oli 1975. aastal Helsingis sõlmitud kokkulepe kontinendi piiride puutumatusest ja teineteise suveräänsuse austamisest.

Just praegu on Eesti poliitikutel mängida eriti oluline roll Euroopa uue julgeolekustrateegia sõnastamisel. Meile on ilmne, et kõige paremini on see saavutatav koos tugevate ja sarnaselt mõtlevate liitlaste ja sõpradega. Täna on Eestil liitlasi ja sõpru rohkem kui kunagi varem.

See aga ei tähenda, et me ei peaks rohkem pingutama Euroopa suurema ühtsuse nimel. Mida toimevõimekam ja maailmas konkurentsivõimelisem on Euroopa, seda kindlam on ka meie tulevik.

Seepärast pean väga oluliseks järgmise viie sammu võimalikult kiiret ellurakendamist Euroopas Liidus:

1) Euroopa Liit peab vähendama oma sõltuvust Putini Venemaa korruptiivsest mõjust – see tähendab eeskätt energiapoliitika muutmist ning kaitsealase koostöö peatamist Kremliga, seejuures mitte ükski Mistral ei tohiks jõuda agressorini!

2) Me peame toetama kõigekülgselt Ukraina ja teiste Euroopa riikide euroopalikke pürgimusi, sest nende edu ja hakkamasaamine on ka meie edu;

3) Viivitamatult tuleks kokku leppida Euroopa Liidu uues julgeolekustrateegias, mis kajastaks kõiki meie sellekohaseid väljakutseid – selle üheks praktiliseks pooleks peaks saama liikmesmaade kaitsekulude suurendamine vastavalt võimevajadustele

4) Euroopa Komisjoni uue koosseisu kokkuseadmisel tuleb välispoliitika ja energiapoliitika eest vastutavateks valida poliitikud, kes teavad väga hästi Venemaa olemust;

5) Euroopa julgeolek on seda tugevam, mida konkurentsivõimelisem on Euroopa kogu maailmas. Seepärast on äärmiselt oluline võimalikult kiiresti jõuda kokkuleppele ühise vabakaubandusruumi loomises Ameerika Ühendriikidega.

Venemaa ja lääneriikide liidrite suhted on täna ühes oma ajaloolises madalpunktis

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kommenteeris, et USA väljaande Daily Beasti teade Venemaa otsusest lõpetada kontaktid USA tipp-poliitikutega näitab, et Moskva pole valmis vähimalgi määral kaasa aitama Genfi kokkulepete täitmisele ning töötab pigem pingete ja ebastabiilsuse kasvatamise suunas.

“Venemaa ja lääneriikide liidrite suhted on täna ühes oma ajaloolises madalpunktis. Külma sõja lõpust saadik pole näiteks Kremli ja Valge maja vahel olnud sellist jahedust või koguni kontaktide vältimist, nagu praegu,” nentis Mihkelson.

“Kui vastab tõele Venemaa presidendi ja kaitseministri kontaktidest hoidumine, siis võib eeldada, et Moskva pole valmis vähimalgi määral kaasa aitama Genfi kokkulepete täitmisele ning töötab pigem pingete ja ebastabiilsuse kasvatamise suunas,” lisas Mihkelson.

Kremli “sõjapartei” ei hooli tema sõnul praegu suuresti diplomaatiast, vaid on asetanud panused jõule, See aga ei tohi lääneriike ehmatada. Euroopa Liit peaks täna ennast lahti raputama bürokraatlikust välispoliitikast, kus selge liidri puudumisel on valitsenud pideva muretsemine, mitte strateegilise juhtimise liin.

“Miks ei võiks näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel olla täna sama aktiivne, nagu ta oli eurokriisi ületamisel. Lääneriigid peavad valmis olema pikaajaliseks suhete jahenemiseks Venemaaga, kusjuures naasmine tagasi kriisieelsesse aega on sisuliselt välistatud. Krmmi okupeerimine ja annekteerimine ei saa jääda mingil viisil ju tähelepanuta, rääkimata siis edasistest arengutest Ida- ja Lõuna-Ukrainas, aga ka Venemaa survest Moldovale, Gruusiale või teistele naabritele,” märkis Mihkelson.

Peatselt on oodata uusi sanktsioone Venemaa vastu, eeskätt on räägitud survest Venemaa majandust mõjutavate tipp-poliitikute või ettevõtjate suhtes. Samuti on eeskätt USA valmistamas ette ka sektoripõhiseid sanktsioone Venemaa majandusele.

Sõltuvalt sündmustest Ukrainas võib Lääs Mihkelsoni sõnul sanktsioonide nimekirja lähiajal oluliselt laiendada. “Samas näib, et Venemaa püüab juba ette valmistuda sanktsioonideks, otsides võimalusi oma finantssõltuvuse vähendamiseks Läänest ning näiteks kaubavahetus suurendamiseks Aasia riikide, eriti Hiinaga. Mai teisel poolel läheb Putin ka Hiina visiidile,” kommenteeris Mihkelson.

Tema sõnul tuleks lisaks Venemaa karistamisele tegeleda ka Ukraina seadusliku valitsuse ja riigi territoriaalse terviklikkuse toetamisega. Lisaks majandusabile võiks kaaluda ka kaitseotstarbelise sõjalise abi andmist, saates ukrainlastele kasvõi kuuliveste.

Allikas: Delfi.ee

 

Eesti ja NATO liitlased jälgivad tähelepanelikult Pihkva oblastis läbiviidavaid harjutusi ning nende iseloomu

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Venemaa on küll silmanähtavalt aktiviseerinud kõikides väeliikides läbiviidavaid õppusi, kuid ükski nendest ei kujuta meie julgeolekule vahetut ohtu.

“Venemaa ründehelikopterite harjutuslendudes meie piiride taga pole üldiselt midagi erakordset,” ütles Mihkleson Delfile.

“Venemaa on küll silmanähtavalt aktiviseerinud kõikides väeliikides läbiviidavaid õppusi, kuid ükski nendest ei kujuta meie julgeolekule vahetut ohtu,” leidis ta.

Eesti ja meie NATO liitlased jälgivad Mihkelsoni sõnul tähelepanelikult läbiviidavaid harjutusi ning nende iseloomu.

Mihkelson ei salga, et sellised õppused vaid kinnitavad, kui oluline ja ajalooline oli tänane päev Ämaris, mil ametlikult käivitus NATO õhuturbemissioon ka Eesti lennuväljalt. “Tänasest on meie õhupiirid veelgi paremini kaitstud,” kinnitas Mihkelson.

Täna saabusid Ämari lennubaasi neli Taani Kuningliku Õhuväe hävitajat F-16. Hävitajad alustavad õhuturbega 1. mail. Koos Taani hävitajate saabus Eestisse ka 60-liikmeline toetusmeeskond.

Õhuturberotatsiooni algusega saab Ämari lennubaasist Balti riikide teine NATO õhuturbemissiooniks kasutatav lennubaas. Seni oli ainus püsiv õhuturbebaas Šiauliai Leedus.

Venemaa lääneregioonis Pihkva oblastis algasid täna õhujõudude plaanipärased sõjaväeõppused, millest võtavad osa erinevad lahinghelikopterid.

Kava kohaselt parandavad meeskonnad juhtimisoskusi, otsivad õhust ja maapinnalt sihtmärke ning harjutavad maandumist selleks ettevalmistamata kohtades.

Allikas: Delfi.ee

 

Ukraina tulevik otsustatakse täna ja eelolevate päevade jooksul Ida-Ukrainas

Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni sõnul on Ida-Ukrainas süveneva ebastabiilsuse taga suure tõenäosusega Venemaa eriüksuste ning kohalike mõjuagentide ammu hästi etteplaneeritud ühisoperatsioonid. Seda, milliseks kujuneb riigi tulevik, otsustavad lähipäevad.

“Ukraina võimud on surutud nurka ning põhiseadusliku korra taastamiseks tuleb täna kasutada kõiki meetmeid. Seda on Ukraina võimud eeskätt Slavjkanskis ka kasutanud,” kommenteeris Mihkelson Delfile eile teravnenud olukorda Slavjanski linnas.

Eriüksuste kasutamine viitab laiemale operatsioonile
Ukraina tulevik otsustatakse Mihkelsoni sõnul täna ja eelolevate päevade jooksul just Ida-Ukrainas. “Kahjuks võib eeldada, et Venemaa Ukraina vastane tegevus ainult süveneb, sest eriüksuste kasutamine viitab laiema operatsiooni ettevalmistamisele. Eile õhtul juba liikusid uudised, et Ukraina idapiiridel asuvad Vene väed on viidud lahingpositsioonidele,” rääkis Mihkelson.

Olukorra halvenedes võib Moskva tema sõnul anda rohelise tule vägede sisseviimiseks. See tähendaks aga juba laiaulatusliku sõjategevuse puhkemist.

“Euroopa on viimastel päevadel elanud lootuses, et konflikt suudetakse maha rahustada. Kahjuks on kõik läinud vastupidi. Euroopa Liidu välisministrid peaksid viivitamatult kohtuma või pidama telefonikonverentsi, et võtta tarvitusele uued ja senisest märgatavalt tõsisemad sanktsioonid Venemaa vastu.”

Venemaa ohuks Euroopa julgeolekule
Venemaa tänane käitumine näitab Mihkelsoni hinnangul veenvalt, et ta on oht kogu Euroopa julgeolekule ning selle ohu levikule tuleb panna kiiresti piir. “Näib, et üksnes tõsised majandussanktsioonid võiksid Kremli tulipäid ohjeldada. Samuti tuleb valmis olla pikaajaliseks suhete madalseisuks, võimalik et uueks külmaks sõjaks”.

Mihkelsoni sõnul peab Ukraina valitsus suutma teha kõik, et olukord riigis taas oma kontrolli alla saada, sest vastasel korral pole 25. maiks kavandatud presidendivalimised mõeldavad. Viimaste nurjamine näib Mihkelsoni sõnul Venemaa esimene suurem eesmärk, lisaks riigi sõna otseses mõttes tükeldamine.

“Kui Kiiev suudab olukorra enda kontrolli alla saada, siis järgmised sammud peaksid tagama kiirelt riigi ühtsuse säilimise. Selleks tuleks leida kompromiss riigi idapoolsete regioonidega. Võimalik oleks riigivõimu detsentraliseerimine, mis annaks regioonidele võimaluse ise kubernere valida ja teatud eelarvevahenditega ise ümber käia,” rääkis Mihkelson.

Samuti ei tohiks Mihkelsoni sõnul välistada vene keele staatuse tõstmist Ukrainas. Rääkimata kõigist sammudest, mis ohjeldaks korruptsiooni ning teeks võimalikuks parema riigijuhtimise. “Eesti saaks siinkohal oma nõu ja jõuga abiks olla, eriti kui mõelda Ukraina kasvavale huvile viia vähemalt osades valdkondades või regioonides sisse e-valitsemise süsteem.”

Ukraina ajutine siseminister Arsen Avakov ütles täna hommikul, et alustatakse “terrorismivastase operatsiooniga”, mille eesmärgiks on administratiivhoonete tagasivõtmine venemeelsetelt “terroristidelt”, kirjutab kohalik telekanal TV5.

Avakovi sõnul alustatakse operatsiooni Slavjanskist, kus “relvastatud mehed lapilistes kaitsevärvi rõivastes hõivasid laupäeval miilitsahoone”. Tema sõnul saab vastusamm olema eriti karm, kuna “tegemist pole meeleavaldajatega”.

“Kõigil tsiviilisikutel tuleks kesklinnast lahkuda – jääge siseruumidesse ja ärge minge akende lähedale,” hoiatas siseminister avalduses kohalikke elanikke.