Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kommenteeris, et USA väljaande Daily Beasti teade Venemaa otsusest lõpetada kontaktid USA tipp-poliitikutega näitab, et Moskva pole valmis vähimalgi määral kaasa aitama Genfi kokkulepete täitmisele ning töötab pigem pingete ja ebastabiilsuse kasvatamise suunas.
“Venemaa ja lääneriikide liidrite suhted on täna ühes oma ajaloolises madalpunktis. Külma sõja lõpust saadik pole näiteks Kremli ja Valge maja vahel olnud sellist jahedust või koguni kontaktide vältimist, nagu praegu,” nentis Mihkelson.
“Kui vastab tõele Venemaa presidendi ja kaitseministri kontaktidest hoidumine, siis võib eeldada, et Moskva pole valmis vähimalgi määral kaasa aitama Genfi kokkulepete täitmisele ning töötab pigem pingete ja ebastabiilsuse kasvatamise suunas,” lisas Mihkelson.
Kremli “sõjapartei” ei hooli tema sõnul praegu suuresti diplomaatiast, vaid on asetanud panused jõule, See aga ei tohi lääneriike ehmatada. Euroopa Liit peaks täna ennast lahti raputama bürokraatlikust välispoliitikast, kus selge liidri puudumisel on valitsenud pideva muretsemine, mitte strateegilise juhtimise liin.
“Miks ei võiks näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel olla täna sama aktiivne, nagu ta oli eurokriisi ületamisel. Lääneriigid peavad valmis olema pikaajaliseks suhete jahenemiseks Venemaaga, kusjuures naasmine tagasi kriisieelsesse aega on sisuliselt välistatud. Krmmi okupeerimine ja annekteerimine ei saa jääda mingil viisil ju tähelepanuta, rääkimata siis edasistest arengutest Ida- ja Lõuna-Ukrainas, aga ka Venemaa survest Moldovale, Gruusiale või teistele naabritele,” märkis Mihkelson.
Peatselt on oodata uusi sanktsioone Venemaa vastu, eeskätt on räägitud survest Venemaa majandust mõjutavate tipp-poliitikute või ettevõtjate suhtes. Samuti on eeskätt USA valmistamas ette ka sektoripõhiseid sanktsioone Venemaa majandusele.
Sõltuvalt sündmustest Ukrainas võib Lääs Mihkelsoni sõnul sanktsioonide nimekirja lähiajal oluliselt laiendada. “Samas näib, et Venemaa püüab juba ette valmistuda sanktsioonideks, otsides võimalusi oma finantssõltuvuse vähendamiseks Läänest ning näiteks kaubavahetus suurendamiseks Aasia riikide, eriti Hiinaga. Mai teisel poolel läheb Putin ka Hiina visiidile,” kommenteeris Mihkelson.
Tema sõnul tuleks lisaks Venemaa karistamisele tegeleda ka Ukraina seadusliku valitsuse ja riigi territoriaalse terviklikkuse toetamisega. Lisaks majandusabile võiks kaaluda ka kaitseotstarbelise sõjalise abi andmist, saates ukrainlastele kasvõi kuuliveste.
Allikas: Delfi.ee