Mihkelson: lõpliku otsuse tegija on ennekõike valitsus

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ütles täna pärast riigikogus toimunud täiendavat istungit, et ÜRO ränderaamistiku üle peaks otsustama siiski valitsus.

Mihkelson rääkis, et globaalselt olulistes küsimustes tuleb teha rahvusvahelist koostööd ja ÜRO tasand on see, kus rändeteemadele on võimalik otsida lahendusi.

Loe lähemalt

Marko Mihkelson: valitsus peab ÜRO ränderaamistikuga liitumist vajadusel hääletama

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab ÜROränderaamistikuga liitumise osas tegema otsuse valitsus, vajadusel seda kabinetis hääletades.

Pärast tänast väliskomisjoni istungit ajakirjanike ette astunud Mihkelsoni sõnul oli, et riigikogu väljendab läbi väliskomisjoni otsuse selget tahet, et ränderaamistiku küsimuses peab tegema otsuse vabariigi valitsus ehk leidsid toetus Reformierakonna ja Vabaerakonna muudatusettepanekud.

Loe lähemalt

Mihkelson: ÜRO rändepakti osas eelistas valitsus debatile tühja tööd

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab sotsiaalmeedias, et valitsuse reedene otsus mitte ühineda ÜRO ränderaamistikuga kinnitas tema varasemaid kartusi – selle asemel et juba aegsasti tundlik teema võimalikult laia debati kaudu selgeks rääkida, tormati viimasel minutil sõelaga vett kandma.

«Juulis ÜRO tasandil kokku lepitud tekst võinuks juba suve lõpul olla kättesaadav eesti keeles, 23 seatud eesmärgil võinuksid olla juures Eesti valitsuse kommentaarid, küsitud oleks võinud olla õiguskantsleri hinnang ning juba septembris võinuks teemat arutada parlamendikomisjonides. See oleks olnud ideaallahendus,» kirjutab Mihkelson.

Loe lähemalt

Marko Mihkelson: Eesti poliitika lahinguväli muutub huvitavaks ja põnevaks

Möödunud suvel IRL-ist lahkunud Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni esimees, lõpetas täna oletused, kas ta annab oma käe Reformierakonnale või liikumisele Eesti200. “Liitun Reformierakonnaga,” ütles ta intervjuus ERR-ile. Teda küsitles ajakirjanik Toomas Sildam.

Olete nüüd otsustanud – kas ja millise erakonnaga teie riigikogu järgmistele valimistele – märtsis 2019 – lähete?

Jah, ma olen otsustanud. Olen pikalt mõelnud, millised on praegu Eesti ees kõige olulisemad valikud. Enda poliitilistes valikutes ei ole mul kunagi kõhklusi olnud, see koordinaatteljestik on paigas – olen…

Loe lähemalt

Reformierakonnaga liitub Marko Mihkelson

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson liitus täna Reformierakonnaga ja kandideerib märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal.

“Eelseisvatel valimistel on Eestil teha oluline otsus, kas toetada avatud mõtlemist ja edumeelsust ning lõigata kasu globaalsest arengust või olla hirmul, vihased ja endassetõmbunud. Maailma tundva ja vabadust hindava inimesega valin ma esimese tee ning see on ka põhjus, miks võtsin vastu Kaja Kallase kutse ja liitusin Reformierakonnaga,” ütles Mihkelson.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et Marko Mihkelson on kahtluseta Eesti üks tugevamaid välis-ja kaitsepoliitika eksperte ning omab erakordselt häid suhteid paljude meie liitlasriikide võtmeotsustajatega. “Marko puhul on märkimisväärne ka tema oskus ja valmidus keerulisi ja kaugeid teemasid alati arusaadavaks rääkida. Seetõttu on mul väga hea meel, et ta meie erakonda tuleb,” ütles Kaja Kallas.  

Marko Mihkelson on olnud ajalehe Postimees peatoimetaja ja Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht. Alates 2003. aastast on ta olnud Riigikogu liige. Ta on Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu liige. Mihkelson on kaitseliidu liige ja reservohvitser. Mihkelsoni seisukohtadega saab tutvuda tema blogis aadressil markomihkelson.blogspot.com

Mihkelson: on aeg julgeolekupoliitikat uuendada

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Euroopa muutunud julgeolekuolukorra arutelul Riigikogu ees, et on aeg ajakohastada Eesti julgeolekupoliitika aluseid ning survestada Euroopa Liitu uuendama julgeolekustrateegiat, mis pärineb aastast 2003.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Muutunud julgeolekuolukord Euroopas” arutelul rääkis Mihkelson, et mitmel pool maailmas on Teise ilmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem langenud väga suure surve alla. „Kas maailm suudab uueneda kehtivat rahvusvahelist õigust rakendades või oleme silmitsi suuremate vastasseisude või isegi konfliktidega,“ küsis Mihkelson.

Väliskomisjoni esimehe sõnul on Euroopa julgeolekule esitamas väljakutseid korraga nii Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse kasvav levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, Hiina pöördumatuna tunduv esiletõus maailma juhtriigiks ning piiriülesed globaalnähtused nagu näiteks küberterrorism või vaesusmigratsioon. Ka ebola võimaliku kiire leviku tõrjumisse tuleb tema sõnul väga tõsiselt suhtuda.

Mihkelson keskendus oma kõnes Venemaa viimase seitsme aasta tegevusele. „Venemaast on täna kujunenud ehk isegi suurim väljakutse kogu läänemaailma sidususele,“ nentis ta.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitikast rääkides märkis Riigikogu väliskomisjoni esimees, et valitsuse koostatud julgeolekupoliitika alused, mille viimane uuendatud versioon pärineb 2010. aastast, vajab ajakohastamist. „Väliskomisjoni meelest on eriti viimasel aastal toimunud nii vahetult meie kui laiemalt kogu Euroopa julgeolekukeskkonnas muudatused, mis tingivad ka Eesti julgeolekupoliitika aluste ülevaatamise ning täiendamise. Valitsus võiks selle ette võtta esimesel võimalusel,“ ütles Mihkelson.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikast rääkides ütles Mihkelson, et Eesti peaks suunama Euroopa Liitu rohkem keskenduma strateegilisele mõtlemisele. „Ma väidan, et viimase puudulikkus on otsati ka kaasa aidanud julgeolekukeskkonna halvenemisele,“ ütles Mihkelson ja küsis retooriliselt, kuidas on võimalik, et EL-i seni ainus julgeolekustrateegia pärineb aastast 2003. „Ajast, mil ühenduse liikmeid oli kõigest 15.“

Mihkelsoni sõnul on katsed strateegiat uuendada siiani liiva jooksnud. Euroopa Liit peaks tema sõnul välja arendama sellise strateegilise kultuuri, mis võimaldab varast, kiiret ja kui vaja, ka jõulist sekkumist.

Mihkelson: Eestil on vaba maailma parim kindlustuspoliis

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles täna Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aastaseminaril esinedes, et vaatamata keerulisemaks muutunud julgeolekukeskkonnale on Eestil täna olemas vaba maailma parim kindlustuspoliis. Selleks on kuulumine NATOsse.

Seminaril avaettekandega esinenud Mihkelson rõhutas, et alates läinud kümnendi lõpust on nii laiemalt maailmas kui vahetult meie regioonis toimumas rahvusvahelistes suhetes tõsised nihestumised.

“Täna näeme mitmel pool maailmas, et Teise maailmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem on langenud väga suure surve alla. Küsimus on selles, kas maailm suudab uueneda kehtivat rahvusvahelist õigust rakendades või oleme silmitsi suuremate vastasseisude või isegi konfliktidega,” kirjeldas Mihkelson üha keerulisemaks ja raskesti aimatavaks muutunud maailma.

Mihkelsoni sõnul on paratamatu, et Eestisse investeerida soovijatel on tänases riskianalüüsis lisandunud ka geopoliitiline komponent. Samas lisas Mihkelson, et küsimusele, kas Eestisse on turvaline investeerida, on lihtne vastus – Eestil on vaatamata keerukale naabrusele mitmekülgselt tagatud julgeolek ning seda omades peaksime enda asukohta nägema suure eelisena.

“Keskendudes julgeoleku tugevdamisele ei tohi valitsus kindlasti vähendada tähelepanu Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisell. Selle alla käivad tegevused alates soodsama ettevõtluskeskkonna loomisest kuni Eesti positsioonide parandamiseni uutel kasvuturgudel,” rääkis Mihkelson.

Mihkelson: Venemaa rakendab pehmet jõudu üha sihikindlamalt

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles komisjoni istungil, et Venemaa pehme jõu poliitika on üha sihikindlam.
Venemaa on Mihkelsoni sõnul süsteemselt suurendanud pehme jõu rakendamist, võttes strateegiliseks eesmärgiks nn Vene Maailma loomise oma vahetus naabruses.

“Venemaa on üha enam kasutamas nn Vene Maailma mõistet oma ekspansiivse poliitika elluviimisel, mis seab oma agressiivsusega ohtu eeskätt endise Vene impeeriumi aladele jäävate naaberriikide suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Me peame suutma hästi tajuda Vene pehme jõu rakendamise eesmärke ning taktikat, et paremini tõrjuda Eesti suveräänsust ohustavaid tegureid,” ütles Mihkelson.

Ta lisas, et demokraatlikul ning sõnavabadust austaval Eestil tuleb senisest enam panustada psühholoogilise kaitse tugevdamisse ning informatsioonilise mitmekülgsuse tagamisse.

“Eesti rahvusringhäälingus vene telekanali loomine on kindlasti õige samm, kuigi mõjud hakkavad ilmnema alles aastate pärast. Teisalt on oluline aru saada, et infosõdades võidavad need, kes kaitsevad oma väärtusi ning põhimõtteid. Eesti ühiskonna sidusust nende samade väärtuste kaitsel tuleb tõsiselt kasvatada. Siin peitub väga oluline allikas meie julgeoleku tugevdamisel,” ütles poliitik.

Komisjonile ettekande teinud Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin andis ülevaate oma põhjalikust analüüsist “Venemaa “pehme jõu” poliitika: infrastruktuur, instrumendid ja koordineerimise mehhanismid”.

Selles on välja toodud riigiduumas kõrgel poliitilisel tasemel väljatoodud agressiivse pehme jõu poliitika elluviimise eesmärgid. Nende kohaselt soovitakse luua Venemaa ümber nn Vene maailm teistes riikides elavate etniliste venelaste kaudu, kes soovivad teha koostööd ja reaalselt saavad mõjutada oma riigi seisukohti.

Meediaekspert Raul Rebane analüüsis Vene meedia tegevust pehme jõu poliitika elluviimise tööriistana, mille sisuks on nii kallutatud informatsioon kui ka eksitava teabe edastamine.

Väliskomisjon on Põhjala ja Läänemere regiooni julgeolekukeskkonda puudutavates küsimustes korraldanud viimase kahe aasta jooksul arvukalt kuulamisi, keskendudes Eesti riiki puudutavatele olulistele julgeolekuküsimustele. Kuulamiste kokkuvõtteks korraldab komisjon 16. oktoobril riigikogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, et analüüsida muutunud julgeolekukeskkonda Euroopas.

Mihkelson: see on provokatsioon Eesti riigi suveräänsuse vastu

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) on seisukohal, et sündmused nagu tänane Eesti kaitsepolitseiniku röövimine, ei toimu juhuslikult ning tegu on ühe tõsisema vahejuhtumiga Eesti-Vene suhete ajaloos.

“Sellised sündmused ei toimu juhuslikult. Kuna FSB on võtnud meie kodaniku röövimise omaks, siis viitab see naaberriigi luureteenistuse erioperatsioonile. Täna ei saa välistada, et tegemist on tõsise provokatsiooniga Eesti riigi suveräänsuse vastu,” ütles Mihkelson ERR-i uudisteportaalile.

Mihkelsoni sõnul vestles ta täna ka kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisaluga ning lepiti kokku, et esimesel võimalusel saab riigikogu väliskomisjon põhjaliku ülevaate toimunust. “Tegemist on ühe tõsisema vahejuhtumiga Eesti-Vene suhetes ning pole välistatud, et selle sündmuse allhoovused on seotud lääneriikide kasvanud tähelepanuga Balti kaitsevõimekuse tugevdamisele,” lausus ta.

Riigikogulase hinnangul on praegu kõige olulisem võimalikult kiire tegutsemine uurimise läbiviimisel ning vajadusel ka partnerteenistuste informeerimisel. “Faktid on täna kõige olulisemad. Loodetavasti saab Venemaa aru, et selline provokatiivne tegevus on viljatu ning meie kodanik vabastatakse alusetute süüdistuste tõttu võimalikult kiiresti,” sõnas Mihkelson.

Mihkelson ütles lõpetuseks, et tänane juhtum näitab, kui oluline on selgelt ja kahepoolselt tunnustatud piirileping. “Ning teiseks ja veelgi olulisemalt – Eesti peab oluliselt tugevdama idapiiri valvamist. Sellised vahejuhtumid peavad olema välistatud.”

Mihkelson: NATO huvides pole ennast hävitada

Riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) ei nõustu välispoliitika eksperdi Ahto Lobjakasega, kes väidab, et NATO egiidi all siin viibivad üksused ei sekkuks Eesti poolel sõjategevusse.

“Ahto Lobjakas lähtub oma arvamuses justkui eeldusest, et NATO kui läänemaailma tugevaim kaitsealianss eksisteerib üksnes paberil ning võimaliku konflikti korral laguneb kiirelt kui kaardimajake. Minu jaoks on see äärmiselt kummastav seisukoht Eesti Välispoliitika Instituudi teaduri poolt, kes peaks rohkem kursis olema julgeolekuvallas toimuvaga kui tavainimene,” kommenteeris Mihkelson ERR-i uudisteportaalile.

Mihkelson märkis, et Lobjakase poolt esile manatud stsenaarium on püsinud ammu Kremli unelmates. “Venemaa töötab tõepoolest palehigis selleks, et lõhkuda allianss või vähemalt tekitada liikmesriikide vahel tõsiseidd sisemisi vastuolusid.”

Mis puudutab Lobjakase väidet, et sõja puhkedes evakueerivad NATO liikmesmaad oma väeosad näiteks Eestist, siis Mihkelsoni sõnul tähendaks see ka NATO hukku. “Põhja-Atlandi alliansi sisuks on iga oma liikmesriigi kaitsmine ning kui artikkel viis lakkab töötamast, lakkab olemast ka NATO. See pole aga mitte ühegi liikmesmaa huvides,” sõnas riigikogulane.

Mihkelson lausus, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on paljud alliansi sisesed kõhklused ja ebakõlad hajutanud ning kaitsekulude langusele on pandud piir. “Kollektiivkaitse on täna alliansi keskne teema ning eelseisev tippkohtumine Walesis vaid kinnitab seda.”

Mihkelson peab NATO Balti õhuturbemissiooni heaks näiteks sellest, kuidas liikmesriigid töötavad koos ühiskaitse tagamisel. “Esimesest tunnist, mil Eesti sai NATO liikmeks, on meie õhuruum olnud NATO hävitajate kaitse all. Täna nii Leedus kui Eestis paiknevad NATO hävitajad täidavad täies mahus kõiki neid ülesandeid, mida eeldataks suveräänse õhuruumi puutumatuse tagamisel,” kinnitas Mihkelson