BLOGI

  • VENEMAA KUI TERRORISMI KASUTAV RIIK

    Aastaid tagasi Venemaa võimuladvikule lähedal asunud inimesega vesteldes vaatas ta mulle ühel hetkel kavalalt silma ja ütles muheledes: “Marko, kas sa tõesti usud, et me oleme Kurdi Töölisparteiga (PKK) sidemed katkestanud”? Tema vihje ei jätnud ruumi kahtlustele – Putini režiim mitte ainult ei soovinud kuulutada PKK terroristlikuks organisatsiooniks, nagu seda olid tolleks hetkeks […]

  • UNISTUS ÜHTSEST PÕHJALAST ON TÄITUMAS

    Veidi enam kui kuus aastat tagasi oli mul suur au pidada kõne Soome väärikas välispoliitilises kogus, Paasikivi Seltsis. Pühendasin toona oma tähelepanekud Balti regiooni julgeolekule, lõpetades kõne mõttega, et “meid ootavad ees keerulised väljakutsed, kus ühelgi Balti ja Põhjala regiooni vabal ja demokraatlikul riigil pole alternatiivi tihedale omavahelisele kaitsekoostööle ning […]

  • UKRAINA VABADUSSÕJAS ON KAKS VÕIMALIKKU LÕPPLAHENDUST

    Sellise mastaabiga sõda, nagu selleks on Venemaa barbaarne agressioon Ukraina iseseisvuse hävitamiseks, ei saa lõppeda viigiga. Üks pool võidab, teine kaotab. Nii lihtne see ongi.Kui edu saavutaks Venemaa, tähendaks see Ukraina riikluse kadu nendes piirides, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud. See tähendaks ka kogu läänemaailma strateegilist lüüasaamist, millel on Euroopa julgeolekule […]

  • UKRAINA VÕIDUPÜHA OOTUSES

    Kaasaegses maailmas on riikidel tavapäraselt nende kõige olulisemaks rahvuspühaks iseseisvuspäev või riiki loova murrangulise sündmuse – nagu näiteks revolutsioon – tähistamine. Eestil on selleks 24. veebruar, Ameerika Ühendriikidel 4. juuli, Soomel 6. detsember, Prantsusmaal 14. juuli, Saksamaal 3. oktoober ja nii edasi. Venemaa on ainus suurriik maailmas, kelle olulisimaks pühaks […]

  • BALTIC SECURITY CHALLENGES

    What is the difference between NATO enlargement and the expansion of Russia? While the first takes place on voluntary terms and with the agreement of its members for the sake of defending democratic countries, the second shows an authoritarian nuclear power in the grip of nostalgia for its empire trying to extend its limits (of influence) through a brutal breach and self-serving interpretation of […]

MARKO RAAMATUD

VENEMAA: VALGUSES JA VARJUS

Marko esimene raamat „Venemaa: valguses ja varjus“ ilmus kirjastuses Varrak 2010. aastal. See annab ülevaate viimase kolmekümne aasta pöördelistest sündmustest Venemaal. Mõistmaks paremini tänaseid sündmusi, leiab lugeja viiteid poliitiliste traditsioonide kujunemisloole Venemaal.
 Marko on raamatusse sulandanud oma vaatenurga Venemaa mõistmiseks, kasutades selleks nii oma akadeemilisi teadmisi kui ka Postimehe Moskva korrespondendina (1994-97) kogetut, sealhulgas arvukaid intervjuusid naaberriigi elu mõjutanud inimestega.
 Raamatule on kirjutanud eessõna Venemaa tuntud dokumentalist Andrei Nekrassov, kelle filmograafiasse kuuluvad näiteks Vene-Gruusia sõjast rääkiv “Vene õppetunnid” (2010) või Venemaa eriteenistuste poolt Londonis polooniumiga mürgitatud Aleksander Litvinenkot portreteeriv “Mäss. Litvinenko juhtum” (2007).

MURDEAJASTU

2019. aasta algul ilmunud raamatus “Murdeajastu” avab Markolaiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailm on meie ümber läbi tegemas ajaloo suurimat murdehetke. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni. Saja-aastane Eesti Vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Esimest korda riikidevahelises konkurentsis on oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada.