Mihkelson: Venemaa tunnistab vaid jõudu

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelsoni arvates on Cameroni ettepanek liitlasvägede kohaolekut Balti riikides suurendada juba käimas. Poliitiku sõnul tagab NATO kohalolek kollektiivkaitse püsimise ning selle, et ükski piirkond ei paistaks teistest strateegiliselt nõrgem.

“NATO on juba oma sammudega praeguseks näidanud, et kollektiivkaitse põhimõte on keskne prioriteet aliansile, ning NATO on veebruarist saadik Venemaa agressioonile Ukraina suhtes ka juba reageerinud,” ütles Mihkelson Delfile. Mihkelsoni sõnul on Balti riikides ja Poolas reaktsiooni tugevnemist näha näiteks Ameerika õhudessantüksuste nendesse riikidesse saatmise ning mitmete teiste tegevuste näol.

“See näitab, et sisuliselt kirjeldab Cameron olukorda, mis ei ole mitte tuleviku olukord, vaid on juba praegu toimumas. Nüüd on aliansi seisukohalt kõige olulisemad need kokkulepped, mis formuleeritakse septembris toimuval NATO tippkohtumisel Walesis. Meie ja teiste Ida-Euroopa riikide jaoks on oluline, et alianss võtaks seal ühispositsiooni oma kollektiivkaitse võimekuste arendamiseks ka meie piirkonnas. Heidutuse küsimus on väga oluline nende jaoks, kes võiksid mõelda, et meie piirkond on strateegiliselt nõrgem kui mõni teine piirkond kollektiivkaitse alal,” kinnitas riigikogu liige.

Mihkelson lükkab umber kriitikute väited, nagu aitaks mõlema poole sõjalise valmisoleku suurendamine laienenud sõjaolukorra eskaleerumisele hoopis kaasa. “Venemaa tunnistab ainult jõudu. Seda on ajalugu korduvalt näidanud. Tema agressioon täna Ukraina vastu ei pruugi piirduda ainult Ukrainaga, kui just nendesamade rahvusvaheliste sanktsioonidega piire ei panda,” ütles ta.

“Kindlasti peab NATO endale aru andma, et NATO on ja jääb NATOks, kui ta suudab tagada kõigiti kollektiivkaitse põhimõtte püsimise. Heidutus on ju palju parem kui sõda,” ütles poliitik. Kui täna toovad mitmed analüütikud paralleele esimese maailmasõjaga, toob Mihkelson näite hoopis kaheksakümnendatest, mil Reagani sihikindel tegutsemine viis Nõukogude Liidu lagunemiseni.

“Reagan kujundas küll majanduspoliitikat, aga ka relvastuspoliitikat. Ma ei soovi küll öelda, et ajalugu kordub, aga kindlasti on praeguses situatsioonis eesmärk usutavalt enda territooriumi kaitsta ning kaitsevõimekust suurendada,” rääkis Mihkelson. “Ma ei ole kindlasti seda meelt, et meie õhuruumi tugevam kaitsmine või liitlasvägede püsiva kohaloleku tagamine kuidagiviisi eskaleeriks olukorda. Kui üldse keegi siin midagi on eskaleerinud, siis on seda teinud Venemaa enda agressiooniga Ukraina vastu.”

Mihkelson tutvus olukorraga Donetski oblastis

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson külastas Ukraina visiidi käigus teisipäeval Kramatorski linna Donetski oblastis, kus veel mõni nädal tagasi käisid lahingud Ukraina valitsusvägede ja terroristide vahel.

“Külastuse eesmärgiks oli tutvuda olukorraga Ida-Ukrainas, suhelda inimestega ning vaadelda äsjase lahingutegevuse tekitatud kahju,” ütles Mihkelson. Tema sõnul on olukord Donetski oblastis jätkuvalt pingeline, rääkimata aktiivsest lahingutegevusest mitme strateegiliselt olulise linna, sealhulgas oblastikeskuse pärast.

“Pärast kaht kuud terroristide käest Ukraina võimude kontrolli alla naasnud Kramatorsk on tänaseks pöördumas tagasi normaalse elu juurde. Samas on 160 000 elanikuga linnas mitmel pool näha lahingutegevuse jälgi. Ka linnaelanikud, kellega mul õnnestus rääkida, on endiselt hirmul ning soovivad rahu ja võimalikult kiiresti nendega juhtunu unustada,” kirjeldas Mihkelson Kramatorskis nähtut. Ta lisas, et linnas on kõikjal näha Ukraina lipuvärve ja riigi ühtsust rõhutavaid loosungeid.

“Paljudele kohalikele elanikele on toimunu arusaamatu ning valdav enamik soovivad rahuliku elu taastumist Ukraina riigivõimu juhtimisel. Niinimetatud separatistides nähakse sageli lihtsalt bandiite, kes näiteks Kramatorskis röövisid autopoode ja tekitasid tõsist kahju linna toimimisele,” ütles Mihkelson.

Mihkelson sõidab töövisiidile Ukrainasse

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib esmaspäevast kuni kolmapäevani töövisiidil Ukrainas. Kiievis on tal kavas kohtumised ülemraadas, kaitseministeeriumis ja julgeolekuteenistuses. Lisaks tutvub Mihkelson olukorraga Ida-Ukrainas, saades selleks kokku sealsete piirkondade ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.

„Kui me tõesti tahame näha Ukraina edusamme, siis peame olema valmis pikemaajaliseks kannatlikuks koostööks. Täna alles oma vabaduse eest võitlevas Ukrainas on ees keerulised ajad ja väljakutsed. Mida püsivam on Ukraina sõprade toetus, seda suurem on võimalus riigi õnnestumisel. Kõige olulisem on aga teadmine, et mida vabam ja edukam on Ukraina seda turvalisem on ka meie tulevik. “ märkis Mihkelson.

Ta lisas, et Eesti on valmis igati aitama kaasa Ukraina reformiprotsessidele. “Eriti aktuaalseks muutub see pärast assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe jõustumist Euroopa Liiduga. Sellele teele asumiseks vajab aga Ukraina jõulisemat rahvusvahelist tuge siseolukorra normaliseerimiseks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson: Venemaa eesmärk on lõhkuda NATO sisemine ühtsus

Riigikogu väliskomisjoni esimees ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Marko Mihkelson ütles enda Tallinnas peetud kõnes, et Venemaa eesmärk on lõhkuda NATO sisemine ühtsus ning õõnestada riikide omavahelist usaldust. Tema sõnul tuleb Venemaa agressiivsetele sammudele vastata jõumängijale arusaadavate sammudega.

Mihkelson nentis Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni rahvusvahelist julgeolekuolukorda käsitlevas suveülikoolis, et Venemaa eesmärgiks suhetes lääneriikidega on õõnestada viimaste omavahelist usaldust ja ühtsust ning võimalusel anda tõsine hoop NATO töövõimekusele.

„Juba pärast Gruusia vastu suunatud agressiooni 2008. aastal oli paljudele selge, et NATO-Vene alusleping on kaotanud usutavuse. Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel ning Ukraina vastase jätkuva agressiooni ajal on ilmne, et 1997. aasta mais sõlmitud leping, millega pooled üritasid taandada Külma sõja hirme ning vastastikust usaldamatust, on lakanud toimimast,“ selgitas Mihkelson.

Mihkelson lisas, et Venemaa pole kunagi lakanud hindamast NATO-t kui ohtu oma julgeolekule. Massiivsed ja eriti viimastel kuudel sagenenud sõjaväeõppused ei jäta tema sõnul kahtlust, et Venemaa ei otsi lääneriikidega ühisosa, vaid töötab kõiki vahendeid kasutades NATO sisemise ühtsuse lõhestamise nimel.

„Kuigi veel mitte kõik NATO liikmesriigid pole valmis seda muutust tunnistama, on tagasitee Vene-NATO suhete algasendi juurde võimatu. NATO peasekretär Rasmusseni hiljutine avaldus sellest, et Venemaad ei saa enam käsitleda NATO partnerina, on olukorrale realistlik hinnang,“ ütles Mihkelson.

Tema sõnul tuleb lääneriikidel tuleb aru saada, et positiivsete lootuste aeg suhetes Venemaa tänase juhtkonnaga on ammu möödas ning Moskva agressiivsele käitumisele peab vastama jõumängijale arusaadavate sammudega. Mihkelson lisas, et selle hulka ei kuuluks kindlasti näiteks Mistralide tehing või mõnede NATO liikmesriikide kaitsealased koostöölepped Venemaaga.

„Seetõttu kujuneb eelolev NATO tippkohtumine septembri hakul eriti oluliseks just alliansi kaitsevõimekuse ning usutava heidutuse tugevdamisel eeskätt Balti riikide ja Poola piirkonnas. NATO liitlasjõudude püsivalt pikaajaline kohalolek ning ühendvõimekuste tugevdamine on möödapääsmatu. Venemaa lihtsalt ei mõista teist keelt, kui selge ja arusaadav NATO kollektiivkaitsevõimekuse väljendus,“ rääkis Mihkelson.

Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni EDS (European Democrat Students) suveülikool teemal „Rahvusvaheline julgeolek 2014“ toimub 8-13. juuli Tallinnas. Suveülikooli raames kohtuvad Euroopa noorpoliitikud mitmete siinsete ekspertide ja poliitikutega, et arutada Euroopa julgeolekuolukorra üle Ukraina kriisi valguses. Üritusel osaleb üle 80 poliitiku ligi 30st Euroopa riigist.

Eesti ja Hiina parlamentide väliskomisjonid peavad tähtsaks koostöö arendamist

Riigikogu väliskomisjonis toimunud kohtumine Hiina delegatsiooni liikmetega oli komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul vahetu ja avameelne. „Kohtumise käigus keskendusime eeskätt kahepoolsete suhete hetkeseisule ja tulevikule. Eesti ja Hiina suhted on läbi viimase veerandsajandi olnud väga dünaamilised ning Eesti uue saatkonnahoone rajamine Pekingisse peaks andma sümboolse tõuke suhete edasiarendamisele,“ ütles Mihkelson.

Ta rõhutas kahepoolsetest majandussuhetest rääkides, et vastastikused investeeringud on täna veel väga minimaalsed, mistõttu on kindlasti kasutamata potentsiaal kaubandussuhete süvendamiseks. Hiina kolleeg märkis, et Eesti võiks rohkem huvi tunda uue siiditee ideest, mis seoks eriti Lääne-Hiina ka Euraasia läänepoolsete riikidega. Samuti tõi ta eriti välja meie toiduainetetööstuse perspektiivikuse Hiina turul.

Mihkelson ütles, et kolleeg Fu Ying oli laulupeo rongkäigust ning esimestest muljetest väga liigutatud, rõhutades oma lugupidamist meie rahva identiteedile nii olulise sündmuse puhul. Mihkelson kutsus ta ka tänasele laulupeo kontserdile, et vahetult kogeda Eesti rahva suurpidu.

“Kohtumisel tõdesime samuti, et teineteise kultuuri ja ajaloo paremaks mõistmiseks võiksid mõlema riigi meediakanalid rohkem tähelepanu pöörata arengutele Hiinas ja Eestis. Ülikoolidevaheline koostöö seevastu on aastaid olnud hea ning tulemuslik, millele on lihtne ehitada erinevaid ühishuvist lähtuvaid projekte,” ütles Mihkelson.

Lisaks Mihkelsonile osalesid kohtumisel Imre Sooäär, Juhan Parts, Vladimir Velman, Andre Sepp, Maimu Berg, Barbi Pilvre ja Margus Hanson.
Hiina kolleegide külaskäik on vastuseks mai alguses toimunud Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni visiidile Pekingisse

Visiidi käigus on Hiina delegatsioonil kohtumine veel välisministeeriumi asekantsleri Väino Reinartiga. Külalised tutvuvad ka IKT Demokeskust.

Eesti-Vene piirilepe seisab Putini otsuse taga

Eesti-Vene piirilepingute kooskõlastamisprotsess Venemaa valitsuses käib ning riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jõuavad lepingud pärast president Vladimir Putini otsuse langetamist duumasse kõige varem sügisel.
Riigikogus läbisid Eesti-Vene piirilepingud esimese lugemise aprilli keskel, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Riigikogu väliskomisjon otsustas kevadel, et lõpphääletusele ehk teisele lugemisele liigutakse siis, kui ka Venemaal on menetlusprotsess alanud, selgitas Mihkelson.
“Viimane Venemaalt diplomaatiliste kanalite kaudu meieni jõudnud informatsioon räägib seda, et lepingud on jõudnud Venemaa valitsusse, kus käib kooskõlastamisprotsess. Eks me siis näe, millal Venemaa president otsustab piirilepingud ratifitseerimiseks edasi saata riigiduumasse. Tõenäoliselt kõige varasemalt võib see juhtuda eeloleval sügisel,” rääkis riigikogu väliskomisjoni esimees.

Ta kinnitas, et kuna kooskõlastusprotsess Venemaa valitsuse tasandil käib, siis Eestil pole muud teha kui ära oodata, millal Venemaa president Vladimir Putin otsustab piirilepingud saata parlamenti, et ka Eesti saaks oma protsessiga edasi liikuda.

Selle info põhjal, mis on Venemaalt laekunud, ei ole Mihkelsoni kinnitusel Ukraina sündmused määravalt pidurdanud seda protsessi, mis Venemaal Eesti-Vene piirilepingute osas toimib.

“Mõistlik on sündmustest mitte ette rutata. Loomulikult on ka meie huvides saavutada tulemus viisil, mis austab mõlema poole huvides ehk siis antud juhul Eesti rahvusliku julgeoleku huvisid,” lisas ta.

Mihkelson: Baltikum on ühte meelt NATO liitlaste püsiva kohaloleku vajaduses

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Balti riigid ühte meelt NATO liitlaste püsiva kohaloleku osas tänases julgeolekuolukorras.

Reedel, 13. juunil Riias toimunud Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide kohtumisel arutati ka valmidust liitlasbaaside vastuvõtmiseks. „Selleks tuleb teha investeeringuid, suurendada vastuvõtuvõimekust ja näha need kulutused ette riigieelarves,“ ütles Mihkelson pärast kohtumist.

Samuti peab Mihkelsoni sõnul NATO tõsiselt läbi analüüsima hübriidsõja mõju artikkel 5 ehk kollektiivkaitse võimalikule rakendamisele. „Samuti leiti kohtumisel, et Prantsusmaa peaks tühistama ründelaevade Mistral müügi

Venemaale ning Euroopa Liit peaks võimalikult pea andma Ukrainale ja teistele Euroopa riikidele liitumisperspektiivi,“ ütles Mihkelson.

Idapartnerlusest rääkides leiti kohtumisel, et seda peab oluliselt kaasajastama ning iga riigiga tuleb tegeleda eraldi ja vastavalt riigi vajadustele. „Riikidele tuleb selgemad perspektiivid anda ja näiteks kinnitada, et reformide järel on ukrainlastele soovi korral Euroopa Liit avatud,“ ütles Mihkelson.

Riias toimunud kolme riigi parlamentide väliskomisjonide kohtumisel osalesid Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja komisjoni liikmed Maimu Berg ja Margus Hanson.

Mihkelson: Eesti vajab koostöömudelit Ukraina abistamiseks

Riigikogu väliskomisjonis esmaspäeval toimunud elaval Ukraina küsimuse
arutelul käis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson välja tulevikkuvaatava
idee Eesti koostöömudelist Ukraina edasiseks abistamiseks.

„Eesti riik peab välja töötama mudeli, kuidas minna edasi Ukraina
toetamisega. Me peame üle vaatama tegevused, mida me oma väheste
ressursside puhul ettevõtete ja riigi rahaga teha saame,“ ütles Mihkelson.

Tema sõnul on Eesti arenguabi proportsionaalselt paigast ära, näiteks kui
võrrelda praegu Afganistani arenguabi suurust, ei ole see vastavuses
Ukrainale antava abiga, arvestades küsimuse olulisust ja mõju Eestile.

„Samas ma muidugi nõustun ja on tõsi, et Ukraina saab end vaid ise aidata.
Inimesed saavad aru, et riigi toimimise imiteerimine on kriitilise piirini
viidud. Kuid me peame meeles pidama, et meie elu siin ei lähe lihtsamaks,
kui Ukraina ei suuda Venemaa surve all vastu pidada,“ rääkis Mihkelson.

Väliskomisjoni liige Andrus Ansip ütles, et Eesti välisministeerium on
tegutsenud väga hästi ning rohkem tuleb kritiseerida seda, kui väga
ukrainlased ise tahavad muutusi. „Meie olime valmis vabaduse ja sõltumatuse
nimel kartulikoori sööma, nii peavad ukrainlased ka väga tahtma seda
pööret. Ukrainas on senised valitsused hoidunud valusate reformide
tegemisest,“ oli Ansip kriitiline.

Ukrainal jäi möödunud aastal sõlmimata assotsiatsioonileping Euroopa
Liiduga, mis põhjustas rahva väljaastumise ja sellele järgnenud olukorra
eskaleerumise. Assotsiatsioonileppe sõlmimise tingimustest jäi toona
täitmata parlamendi valimisseaduse muutine ja prokuratuuriseaduse muutmine,
aga ka ekspeaminister Julia Tõmošenko vabastamise küsimus. Samuti on riigil
käsil põhiseadusreform, mis sätib presidendi ja parlamendi tasakaalu.

Väliskomisjoni liige Juhan Parts avaldas arvamust, et enne kui Ukraina ei
muuda ära senist majandusmudelit ja sõltuvust Venemaast, ei saa riigi
majandus end käima ning Ukraina välisinvesteeringuid ligi ei tõmba.

Ukrainat on ees ootamas majanduslangus ja sel aastal võivad toimuda ka
parlamendivalimised. „Valimised võivad toimuda enne talve, kui gaasi hind
on kõrge, vahepeal on tõusnud elektri hind, riigi majandus kukub ja Ida-
Ukrainas käib samal ajal sisuliselt sõda,“ vahendas Mihkelson istungi
arutelu.

Komisjoni istungil toimunud Ukraina arutelul osalesid välisministeeriumi
esindaja, Skype’i ühendusega Eesti suursaadik Kiievis Sulev Kannike ja
Ukraina Investorite Liidu juht Jaanika Merilo.

Mihkelson: Balti riigid ja Poola on kujunemas rinderiikideks

Vene presidendi Vladmir Putini endine nõunik Andrei Illarionov jagas täna Riigikogu väliskomisjoni esimehele Marko Mihkelsonile soovitusi järgmisteks sammudeks Ukraina kriisi sitsuatsioonis.

Illarionov oli aastatel 2000-2005 Vene presidendi üks lähimatest majandusnõunikest, nüüd töötab ta Washingtonis asuvas mainekas Cato Instituudis.

Soovitused jätab Mihkelson siiski enda teada. Ta ütleb ainult, et Illarionovi nõu Venemaalt ja Venemaa ümber toimuvast on kindlasti mõttekas kuulata.

Kui must oli Illirianovi tulevikustsenaarium Eesti jaoks?

Sellest me ei rääkinud, aga seda ütles ta ka oma kõnes [NATO Parlamentaarsel Assambleel Leedus], et tänases suuremas strateegilises pildis on Balti riigid ja Poola kujunemas rinderiikideks selles mõttes, nagu Külma Sõja ajal oli selleks näiteks Saksamaa. Selge see, et meie regioonis põrkuvad suuremad strateegilised huvid ja selles ei ole midagi üllatavat.

Kas olukord eskaleerub veelgi?

Kõik sõltub sellest, kuidas me ise käitume ja kuidas NATO tegutseb. NATO praegune reageering Krimmi annekteerimisele on olnud adekvaatne. See ongi osa sellest, et pinged meie piirkonnas ei kasvaks, vaid vastupidi, et me suudaks taltsutada seda agressiivset hoogu.

Kuidas seda taltsutada? Kas NATO kohalolu suurenemine siin Eestis näiteks aitab sellele kaasa?

Kindlasti. See on väga oluline. See näitab, et NATO viies artikkel [mille järgi peavad liitlased ohus olevat riiki kaitsma] ja selle kaitsmine on väga selgroogne komponent üldse alliansi olemusest. Meie ümber on julgeoleku olukord muutunud ja Venemaa on näidanud, et ta ei hooli paljudest rahvusvahelise õiguse põhimõtetest. Selge on see, et NATO oma tegevusega õhuturbe tugevdamises ja ka näiteks roteerivate vägede kohalolekuga Eestis näitab, et Venemaa tegevust jälgitakse ja sellele reageeritakse. Lääne- ja NATO riigid peavad olema valmis pikaajaliselt pingelisteks suheteks Venemaaga.

Mihkelson ja Illarionov kohtusid Vilniuses, kus toimub NATO Parlamentaarne Assamblee. Eesti delegatsioonis osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungil riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ning riigikogu liige Kadri Simson.

Mihkelson: Porošenkot ootavad ees väga keerulised ajad

Viimased uudised Donetskist kinnitavad, et Ukraina vajab kiiret konsolideerimist ja presidendiks kerkival Petro Porošenkol seisavad ees väga keerulised ajad, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ta rääkis “Ringvaates”, et juba Maidani sündmuste ajal oli tunda, et Porošenko võib Julia Tõmošenko ja Vitali Klõtško kõrvale tõusta. “Petro Porošenko oli üks nendest, kes Maidani finantsiliselt toetas, oli ise seal kohal päris algusest peale ja ma arvan, et ta on teinud suurepärase poliitilise käigu, võttes Klõtško oma liitlaseks. Klõtško pärast eilseid valimisi on tõenäoliselt saamas Kiievi linnapeaks.”

Saatekülaline märkis, et Porošenko on jõudnud oma 48 eluaasta jooksul palju ära teha. Lisaks ettevõtlusele on ta olnud kolme eri presidendi ajal minister.
Mis puutub Krimmi, siis selle tagasitoomine Ukraina rüppe, nagu Porošenko on lubanud, kujuneb Mihkelsoni hinnangul pikaajaliseks protsessiks. Donetskis ja Luganskis aga on vaja kiiresti tegutseda.

Porošenko meeskond on alles kujunemisjärgus, mis on Mihkelsoni sõnul nii hea kui ka halb. Ühest küljest ei ole vanu mõjusid, samas aga on vaja paljude oluliste otsuste puhul kiiresti tegutseda.

Mihkelson rõhutas, et Venemaa eesmärk on jätkuvalt takistada Ukraina lähenemist Euroopa ruumile. Jätkuvalt on ka ligi 40 000 Vene sõjaväelast Ukraina piiri lähistel.

“Ma arvan, et sellest valikust, kes ukrainlastel võtta oli, täna oli ta (Porošenko) kindlasti parim,” sõnas Mihkelson.

Ta lisas, et Ukraina riik loodi alles 1991. aastal ja need mured, mis on kuhjunud, pärinevad kaugemast minevikust. Muu hulgas tuleb tõsiselt tegeleda korruptsiooniga.

Eestil oleks Ukrainasse palju panustada, eeskätt meie e-riigi kogemusi, märkis väliskomisjoni esimees.