Riigikogu väliskomisjoni esimees ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Marko Mihkelson ütles enda Tallinnas peetud kõnes, et Venemaa eesmärk on lõhkuda NATO sisemine ühtsus ning õõnestada riikide omavahelist usaldust. Tema sõnul tuleb Venemaa agressiivsetele sammudele vastata jõumängijale arusaadavate sammudega.
Mihkelson nentis Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni rahvusvahelist julgeolekuolukorda käsitlevas suveülikoolis, et Venemaa eesmärgiks suhetes lääneriikidega on õõnestada viimaste omavahelist usaldust ja ühtsust ning võimalusel anda tõsine hoop NATO töövõimekusele.
„Juba pärast Gruusia vastu suunatud agressiooni 2008. aastal oli paljudele selge, et NATO-Vene alusleping on kaotanud usutavuse. Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel ning Ukraina vastase jätkuva agressiooni ajal on ilmne, et 1997. aasta mais sõlmitud leping, millega pooled üritasid taandada Külma sõja hirme ning vastastikust usaldamatust, on lakanud toimimast,“ selgitas Mihkelson.
Mihkelson lisas, et Venemaa pole kunagi lakanud hindamast NATO-t kui ohtu oma julgeolekule. Massiivsed ja eriti viimastel kuudel sagenenud sõjaväeõppused ei jäta tema sõnul kahtlust, et Venemaa ei otsi lääneriikidega ühisosa, vaid töötab kõiki vahendeid kasutades NATO sisemise ühtsuse lõhestamise nimel.
„Kuigi veel mitte kõik NATO liikmesriigid pole valmis seda muutust tunnistama, on tagasitee Vene-NATO suhete algasendi juurde võimatu. NATO peasekretär Rasmusseni hiljutine avaldus sellest, et Venemaad ei saa enam käsitleda NATO partnerina, on olukorrale realistlik hinnang,“ ütles Mihkelson.
Tema sõnul tuleb lääneriikidel tuleb aru saada, et positiivsete lootuste aeg suhetes Venemaa tänase juhtkonnaga on ammu möödas ning Moskva agressiivsele käitumisele peab vastama jõumängijale arusaadavate sammudega. Mihkelson lisas, et selle hulka ei kuuluks kindlasti näiteks Mistralide tehing või mõnede NATO liikmesriikide kaitsealased koostöölepped Venemaaga.
„Seetõttu kujuneb eelolev NATO tippkohtumine septembri hakul eriti oluliseks just alliansi kaitsevõimekuse ning usutava heidutuse tugevdamisel eeskätt Balti riikide ja Poola piirkonnas. NATO liitlasjõudude püsivalt pikaajaline kohalolek ning ühendvõimekuste tugevdamine on möödapääsmatu. Venemaa lihtsalt ei mõista teist keelt, kui selge ja arusaadav NATO kollektiivkaitsevõimekuse väljendus,“ rääkis Mihkelson.
Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni EDS (European Democrat Students) suveülikool teemal „Rahvusvaheline julgeolek 2014“ toimub 8-13. juuli Tallinnas. Suveülikooli raames kohtuvad Euroopa noorpoliitikud mitmete siinsete ekspertide ja poliitikutega, et arutada Euroopa julgeolekuolukorra üle Ukraina kriisi valguses. Üritusel osaleb üle 80 poliitiku ligi 30st Euroopa riigist.