Riigikogu väliskomisjonis esmaspäeval toimunud elaval Ukraina küsimuse
arutelul käis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson välja tulevikkuvaatava
idee Eesti koostöömudelist Ukraina edasiseks abistamiseks.
„Eesti riik peab välja töötama mudeli, kuidas minna edasi Ukraina
toetamisega. Me peame üle vaatama tegevused, mida me oma väheste
ressursside puhul ettevõtete ja riigi rahaga teha saame,“ ütles Mihkelson.
Tema sõnul on Eesti arenguabi proportsionaalselt paigast ära, näiteks kui
võrrelda praegu Afganistani arenguabi suurust, ei ole see vastavuses
Ukrainale antava abiga, arvestades küsimuse olulisust ja mõju Eestile.
„Samas ma muidugi nõustun ja on tõsi, et Ukraina saab end vaid ise aidata.
Inimesed saavad aru, et riigi toimimise imiteerimine on kriitilise piirini
viidud. Kuid me peame meeles pidama, et meie elu siin ei lähe lihtsamaks,
kui Ukraina ei suuda Venemaa surve all vastu pidada,“ rääkis Mihkelson.
Väliskomisjoni liige Andrus Ansip ütles, et Eesti välisministeerium on
tegutsenud väga hästi ning rohkem tuleb kritiseerida seda, kui väga
ukrainlased ise tahavad muutusi. „Meie olime valmis vabaduse ja sõltumatuse
nimel kartulikoori sööma, nii peavad ukrainlased ka väga tahtma seda
pööret. Ukrainas on senised valitsused hoidunud valusate reformide
tegemisest,“ oli Ansip kriitiline.
Ukrainal jäi möödunud aastal sõlmimata assotsiatsioonileping Euroopa
Liiduga, mis põhjustas rahva väljaastumise ja sellele järgnenud olukorra
eskaleerumise. Assotsiatsioonileppe sõlmimise tingimustest jäi toona
täitmata parlamendi valimisseaduse muutine ja prokuratuuriseaduse muutmine,
aga ka ekspeaminister Julia Tõmošenko vabastamise küsimus. Samuti on riigil
käsil põhiseadusreform, mis sätib presidendi ja parlamendi tasakaalu.
Väliskomisjoni liige Juhan Parts avaldas arvamust, et enne kui Ukraina ei
muuda ära senist majandusmudelit ja sõltuvust Venemaast, ei saa riigi
majandus end käima ning Ukraina välisinvesteeringuid ligi ei tõmba.
Ukrainat on ees ootamas majanduslangus ja sel aastal võivad toimuda ka
parlamendivalimised. „Valimised võivad toimuda enne talve, kui gaasi hind
on kõrge, vahepeal on tõusnud elektri hind, riigi majandus kukub ja Ida-
Ukrainas käib samal ajal sisuliselt sõda,“ vahendas Mihkelson istungi
arutelu.
Komisjoni istungil toimunud Ukraina arutelul osalesid välisministeeriumi
esindaja, Skype’i ühendusega Eesti suursaadik Kiievis Sulev Kannike ja
Ukraina Investorite Liidu juht Jaanika Merilo.