Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni sõnul on Ida-Ukrainas süveneva ebastabiilsuse taga suure tõenäosusega Venemaa eriüksuste ning kohalike mõjuagentide ammu hästi etteplaneeritud ühisoperatsioonid. Seda, milliseks kujuneb riigi tulevik, otsustavad lähipäevad.
“Ukraina võimud on surutud nurka ning põhiseadusliku korra taastamiseks tuleb täna kasutada kõiki meetmeid. Seda on Ukraina võimud eeskätt Slavjkanskis ka kasutanud,” kommenteeris Mihkelson Delfile eile teravnenud olukorda Slavjanski linnas.
Eriüksuste kasutamine viitab laiemale operatsioonile
Ukraina tulevik otsustatakse Mihkelsoni sõnul täna ja eelolevate päevade jooksul just Ida-Ukrainas. “Kahjuks võib eeldada, et Venemaa Ukraina vastane tegevus ainult süveneb, sest eriüksuste kasutamine viitab laiema operatsiooni ettevalmistamisele. Eile õhtul juba liikusid uudised, et Ukraina idapiiridel asuvad Vene väed on viidud lahingpositsioonidele,” rääkis Mihkelson.
Olukorra halvenedes võib Moskva tema sõnul anda rohelise tule vägede sisseviimiseks. See tähendaks aga juba laiaulatusliku sõjategevuse puhkemist.
“Euroopa on viimastel päevadel elanud lootuses, et konflikt suudetakse maha rahustada. Kahjuks on kõik läinud vastupidi. Euroopa Liidu välisministrid peaksid viivitamatult kohtuma või pidama telefonikonverentsi, et võtta tarvitusele uued ja senisest märgatavalt tõsisemad sanktsioonid Venemaa vastu.”
Venemaa ohuks Euroopa julgeolekule
Venemaa tänane käitumine näitab Mihkelsoni hinnangul veenvalt, et ta on oht kogu Euroopa julgeolekule ning selle ohu levikule tuleb panna kiiresti piir. “Näib, et üksnes tõsised majandussanktsioonid võiksid Kremli tulipäid ohjeldada. Samuti tuleb valmis olla pikaajaliseks suhete madalseisuks, võimalik et uueks külmaks sõjaks”.
Mihkelsoni sõnul peab Ukraina valitsus suutma teha kõik, et olukord riigis taas oma kontrolli alla saada, sest vastasel korral pole 25. maiks kavandatud presidendivalimised mõeldavad. Viimaste nurjamine näib Mihkelsoni sõnul Venemaa esimene suurem eesmärk, lisaks riigi sõna otseses mõttes tükeldamine.
“Kui Kiiev suudab olukorra enda kontrolli alla saada, siis järgmised sammud peaksid tagama kiirelt riigi ühtsuse säilimise. Selleks tuleks leida kompromiss riigi idapoolsete regioonidega. Võimalik oleks riigivõimu detsentraliseerimine, mis annaks regioonidele võimaluse ise kubernere valida ja teatud eelarvevahenditega ise ümber käia,” rääkis Mihkelson.
Samuti ei tohiks Mihkelsoni sõnul välistada vene keele staatuse tõstmist Ukrainas. Rääkimata kõigist sammudest, mis ohjeldaks korruptsiooni ning teeks võimalikuks parema riigijuhtimise. “Eesti saaks siinkohal oma nõu ja jõuga abiks olla, eriti kui mõelda Ukraina kasvavale huvile viia vähemalt osades valdkondades või regioonides sisse e-valitsemise süsteem.”
Ukraina ajutine siseminister Arsen Avakov ütles täna hommikul, et alustatakse “terrorismivastase operatsiooniga”, mille eesmärgiks on administratiivhoonete tagasivõtmine venemeelsetelt “terroristidelt”, kirjutab kohalik telekanal TV5.
Avakovi sõnul alustatakse operatsiooni Slavjanskist, kus “relvastatud mehed lapilistes kaitsevärvi rõivastes hõivasid laupäeval miilitsahoone”. Tema sõnul saab vastusamm olema eriti karm, kuna “tegemist pole meeleavaldajatega”.
“Kõigil tsiviilisikutel tuleks kesklinnast lahkuda – jääge siseruumidesse ja ärge minge akende lähedale,” hoiatas siseminister avalduses kohalikke elanikke.