Müncheni julgeolekukonverents paraku kinnitas tõsiasja, et Lääne väärtus- ja liitlasruum on kriisis. Teineteist ei kuulata. Vastastikused etteheited toovad üksnes kasu nendele, kellele Euroopa Liidu või NATO nõrgenemine või koguni lagunemine oleks meeltmööda.
Murdeajastu põhjuseid on kaugelt enam kui Donald Trump. Viimane on üksnes kriisi tagajärg, mitte eeldus. Kriisi üheks peamiseks algmõjuriks tuleb pidada Lääne suhtelise mõjujõu märgatavat kahanemist eriti pärast viimast finantskriisi kümmekond aastat tagasi. Enam kui paarsada aastat maailma domineerinud lääneriigid on korraga tajumas, et nende mõju sulab kui kevadine lumi. Samal ajal on Hiina kindlal edasimarsil maailma globaalseks liidriks, Venemaa laiendab kõigi vahenditega oma eluruumi ning araabiamaailma rikkad naftariigid käituvad oma valikutes üha isepäisemalt. Tulemuseks on peaaegu möödapääsmatu suurjõudude kokkupõrkekurss.
Peeglisse peaksid vaatama kõik. Asepresident Pence’i ultimatiivses toonis väljendus teatud määral abitus, sest USA on kaotamas Euroopa partnerite silmis veenvust olla vaba maailma liider. Eurooplased jällegi räägivad multilateraalsest maailmast, kuid ei taha ise täita endale võetud kohustusi näiteks kaitsekulude osas. Nordstream 2 on kahjuks ilmne näide, et Saksamaa ei taju lõpuni tegelikku ohtu iseenda ja liitlaste energiajulgeolekule.
Euroopa vastus Trumpi administratsioonile võiks siin olla asümmeetriline. Saksamaal ja teistel Euroopa keskjõududel on USAd rohkem vaja kui Venemaad või Hiinat. Seega tuleks edasiste lõhede vältimiseks püüda võimalikult kiiresti alustada kaubanduskõnelusi turutõkete eemaldamiseks ja esimeste sammude tegemiseks atlandiülese vabakaubandusala loomiseks.
Kui Lääs ei suuda sisemiselt korrastuda, liitlaskohustusi solidaarselt järgida ja rahvusvahelises kaubanduses liidripositsiooni hoida, langeb eeskätt Euroopale suur väljakutsete koorem. Ohtusid pole vaja kaugelt otsida.
Samal ajal, kui eurooplased ja ameeriklased Münchenis üksteise suhtes ebamugavust tundsid, korraldas Eesti piiride taga asuv Pihkva ründedessantdiviis mastaapse harjutuse kolme oletatava vaenlase lennuvälja üheaegseks hõivamiseks. Õppusel osales üle 2000 dessantväelase, umbes 300 ühikut tehnikat ja rohkem kui 20 lennukit ja helikopterit. Vastase komandopunktid hävitati ja lennuväljad blokeeriti. See oli ründeõppus.